Ajaloolisele Harjumaale (Harrien) kuulunud kihelkonnas paiknes 22 mõisat - neist 1 kirikumõis, 15 rüütlimõisast peamõisat ning nende 6 kõrvalmõisat. Sellele lisandus 1 karjamõis.

    Hageri kirikumõis (Pastorat Haggers)
    Adila (Addila) rüütlimõis
    Angerja (Angern) Pahkla kõrvalmõis
    Haiba (Haiba) rüütlimõis
    Kelba (Kelp) rüütlimõis
    Kirdalu (Kirdal) Kurtna kõrvalmõis
    Kernu (Kirna) rüütlimõis
    Kohatu (Kohhat) Kernu kõrvalmõis
    Kohila (Koil) rüütlimõis
    Kurtna (Kurtna) rüütlimõis
    Lohu (Loal) rüütlimõis
    Lümandu (Limmat) Sutlema kõrvalmõis
    Mäeküla (Mähküll) Sutlema kõrvalmõis
    Maidla (Wredehagen) rüütlimõis
    Ohulepa (Erlenfeld) rüütlimõis
    Pahkla (Pachel) rüütlimõis
    Rabivere (Rabbifer) rüütlimõis
    Ruila (Ruil) rüütlimõis
    Salutaguse (Sallentack) rüütlimõis
    Sutlema (Sutlem) rüütlimõis
    Tohisoo (Tois) rüütlimõis
    Uuemõisa (Neuhof) Adila kõrvalmõis

Tekkelugu. Hageri kihelkond oli olemas juba muinasajal, hõlmates arvatavasti Lohu muinaslinnuse ümbruse alasid. Kirikukihelkonnaks sai ta 13. sajandil.

Asukoht kaasaegse haldusjaotuses. Umbes 60% kihelkonna aladest jääb kaasaegse Raplamaa piiridesse, sh kihelkonnakeskus. Täielikult jääb kihelkonna piiridesse Kohila vald (sh ka Kohila alev). Kihelkonna lõunapoolsetele servadele ulatuvad nurkapidi ka Märjamaa ja Rapla vallad; viimane Ohulepa ja Kelba mõisate ümbruses.

Ülejäänud 40% aladest kihelkonna põhja- ja lääneservas jääb kaasaegse Harjumaa aladele. Kihelkonna aladel paikneb enamik Kernu valla alasid viimase lõuna- ja idaosas. Kihelkonna aladele ulatub ka Saue valla lõunaosa Maidla mõisa ümbruses; samuti Saku valla lõunaosa Kiisa ja Kurtna ümbruses.