Аудру
Ахасте
Аннамыйза
Аре
Энге
Халинга
Халлисте
Ханила
Хяардемеесте
Иллусте
Йыыпре
Яария
Каарли
Кайсма
Калли
Камби
Кангру
Каркси
Кастна
Кауби
Ajaloolisele Pärnumaale (Kreis Pernau) kuulunud kihelkonnas paiknes 4 mõisat - 1 kirikumõis ja 3 riigimõisat.
Häädemeeste kirikumõis
(Pastorat Gudmannsbach)
Häädemeeste (Gudmannsbach)
riigimõis
Orajõe (Orrenhof) riigimõis
Tahkuranna (Tackerort) riigimõis
Tekkelugu. Kihelkond asutati 1862. aastal, varem oli ta Saarde kihelkonna mereäärne ala.
Asukoht kaasaegses haldusjaotuses. Kihelkond jääb tervikuna kaasaegse Pärnumaa aladele.
Kihelkond hõlmab kitsa rannariba Liivi lahe ääres alates Pärnu kihelkonna aldest (linnast) kuni Volmari (saksa k. Wolmar, läti k. Valmiera) maakonna alguseni Treimani juures 5 km veidi enne Iklat. (Ikla ümbrus vahetult enne Läti piiri kuulus ajaloolisele Volmarimaale Salatsi kihelkonda ning on tegelikult osa muistsest liivlaste Metsapoole — läti k. Metsepole — muinaskihelkonnast.)
Häädemeeste kihelkonna lõunaosa kuulub Häädemeeste valda; viimane hõlmab lisaks veel suuri hõreda asustusega alasid ida pool Saarde kihelkonna aladel. Kihelkonna põhjapoolne kolmandik moodustab Tahkuranna valla lõunaosa.Ajaloolisele Läänemaale (Wiek) kuulunud kihelkonnas paiknes 9 mõisat - 1 kirikumõis ning 5 rüütlimõisast peamõisat koos 3 kõrvalmõisaga. Sellele lisandus 3 karjamõisat |
 |
| |
Hanila kirikumõis (Pastorat Hannehl)Massu (Massau) rüütlimõis Mõisaküla (Moisaküll) Massu kõrvalmõis Mõtsu (Metzeboe) rüütlimõis Paadrema (Padenorm) rüütlimõis Paatsalu (Patzal) rüütlimõis Uue-Virtsu (Neu-Werder) Vana-Virtsu kõrvalmõis Vana-Virtsu (Alt-Werder, Schloß Werder) rüütlimõis Voose (Wosel) Massu kõrvalmõis Tekkelugu. Hanila kihelkond oli olemas juba muinasajal (13. sajandi algul), mil ta kandis Kotsu nime. Ristisõdade järgselt tekkis selle baasil kirikukihelkond. Asukoht kaasaegses haldusjaotuses. Kahe lahustükina paiknev kihelkond ulatub nii kaasaegse Läänemaa kui ka kaasaegse Pärnumaa aladele. Hanila kihelkonna põhjapoolne põhitükk moodustab Hanila valla põhjapoolse kaks kolmandikku ning jääb kaasaegse Läänemaa koosseisu. Kihelkonna lõunapoolne lahustükk — Paatsalu, Mõtsu ja Paadrema mõisate alad koos ümbrusega — kuulub praktiliselt täies mahus Varbla valda kaasaegsel Pärnumaal. Enne 17.-18. sajandit hõlmas Hanila kihelkond lisaks veel tervet Varbla kihelkonda, mis jääb ka kaasaegse Pärnumaa aladele. |
Ajaloolisele Pärnumaale (Kreis Pernau) kuulunud kihelkonnas paiknes 11 mõisat - 1 kirikumõis, 7 rüütlimõisast peamõisat koos 1 kõrvalmõisaga ning 1 riigimõis koos 1 kõrvalmõisaga. Sellele lisandus 7 karjamõisat. |
|
| |
Halliste kirikumõis (Pastorat Hallist)Abja (Abia) rüütlimõis Kaarli (Karlsberg) Õisu kõrvalmõis Kaubi e Uue-Pornuse (Neu-Bornhusen) rüütlimõis Pekre (Pekker) Vana-Kariste kõrvalmõis Penuja (Penneküll) rüütlimõis Pornuse (Alt-Bornhusen) rüütlimõis Uue-Kariste (Neu-Karrishof) rüütlimõis Vana-Kariste (Alt-Karrishof) riigimõis Vanamõisa (Friedrichsheim) rüütlimõis Veelikse (Felix) rüütlimõis Tekkelugu. Kirikukihelkond asutati 13. sajandil samanimelise (Halliste, Aliste) muinaskihelkonna põhjal. Asukoht kaasaegses haldusjaotuses. Kihelkond jääb tervikuna kaasaegse Viljandimaa aladele. Kihelkonna põhjapoolne osa koos kihelkonnakeskusega moodustab Halliste valla tuumiku, mis ulatub kirdes Õisu mõisa ümbruskonnas ka kihelkonna aladelt välja, Paistu kihelkonna aladele ajaloolisel Viljandimaal. Kihelkonna lõunapoolne osa moodustab Abja valla tuumiku, mis ulatab ka läänes ja lõunas kihelkonna piiridest välja. Läänes kuuluvad Abja valda mõned Saarde kihelkonna idaserva külad. Lõunas kuulub Abja valda aga Laatre (saksa k Moiseküll) mõisa ümbrus, mis ulatub sopina Lätimaa sisse ning oli osa Ruhja (saksa k Rujen, läti k Ruijena) kihelkonnast ajaloolisel Volmarimaal. |
