Ajaloolisele Virumaale (Wierland) kuulunud kihelkonnas paiknes 10 mõisat - 1 kirikumõis, 4 rüütlimõisast peamõisat koos 4 kõrvalmõisaga ning 1 poolmõis. Sellele lisandus 1 karjamõis.

    Iisaku kirikumõis (Pastorat Isaak)
    Iisaku (Isaak) rüütlimõis
    Kauksi (Kauks) rüütlimõis
    Oonurme (Onorm) Tudulinna kõrvalmõis
    Permisküla (Permesküll) Pagari kõrvalmõis
    Pootsiku (Potzik) Iisaku kõrvalmõis
    Rannapungerja (Ranna-Pungern) Pagari
    kõrvalmõis
    Tudulinna (Tuddolin) rüütlimõis
    Tärivere (Terrefer) rüütlimõis
    Uhe (Uhhe) Poolmõis, kuni 1874. aastani rüütlimõis

Tekkelugu. Kihelkond asutati 1867. aastal peamiselt Jõhvi kihelkonna hõredate lõunapoolsete äärealade baasil. Tühisel määral hõlmati sellesse ka varasemaid Viru-Jaagupi kihelkonna idaosi.

Asukoht kaasaegses haldusjaotuses. Kihelkonna maad jäävad tervikuna kaasaegse Ida-Virumaa aladele. Pindalalt väga suur, kuid paljus hõreda asustusega (Alutaguse metsad) kihelkond on jaotatud mitmete valdade vahel. Kihelkonna keskosa koos Iisaku kirikuga moodustab Iisaku valla. Kihelkonna edelapoolsed hõreda asustusega alad Tudulinna ümbruses moodustavad Tudulinna valla, mis vähesel määral ulatub lääneservas ka kihelkonna aladelt välja.

Kihelkonna lõunaservas asuv Peipsi rannikuäär Vene kaluriküladega moodustab Alajõe valla peamise osa. Kuremäe kloostri ümbruse suured hõredad alad ning Narva jõe ääres asuv Permisküla kõrvalmõis moodustavad Illuka valla edelaosa. Kihelkonna põhjaosa Väike-Pungerja ümbruses kuulub aga Mäetaguse valda.