Kaagjärve mõisat (saksa k Kawershof) on esmamainitud 1541. aastal. Oma nime sai mõis tollaste omanike Kawerite järgi. Peale Põhjasõda kuulus mõis nii Golovinile kui ka Golitsõnile. 1801. aastast kuni 1919. aastani olid mõisal Karula mõisaga ühised omanikud - algselt von Brüggenid, hiljem aga von Groted.

Mõisa peahoone on 19. sajandi teise poole neorenessanss-stiilis ehitis. Hoone oli algselt keskelt ühekorruseline, otstest aga kahekorruseline. Hoone vasakpoolses otsas on asub väike neljatahuline torn. 1950tel aastatel täiskahekorruseliseks ehitatud hoones paikneb Kaagjärve Lasteaed-Algkool.

Mõisakompleksi kuulub ka hulk stiilseid tellishooneid 19. sajandi lõpust — valitsejamaja, kaaristuga ait jt. Ait paikneb teisel pool peahoone esist auringi. Ringi keskel asub maaliline tiik. Peale Kaagjärve-Mäemõisa tööstuskomopleksi rajamist hakati ajaloolist mõisasüdant nimetama tihti ka Alamõisaks.

1880tel aastatel rajati mõisast 2,5 kilomeetrit lääne poole, Rautina järvest väljuva väikese Kaagjärve oja äärde võimas ja stiilne tööstuskompleks. See on eesti keeles tuntud Mäemõisa nime all, saksa keeles aga nimetuste Kawershof Fabrik ja Grotenhof all. Alates 1880test aastatest kuni Esimese maailmasõjani ehitati sinna õllevabrik, jahuveski, saeveski, villavabrik, ketruskoda jm tööstushooneid. Ühe- ja kahekorruselised historitsistlikud tööstushooned on ehitatud ühtses stiilis, kasutades punast tellist ja maakivi. Õllevabriku otsaviilu teravkaaraknad viitavad neogootikale.

Vabrikukompleks on viimased aastad paljus lagunenud, kuigi ta on eraomanduses.

Ajaloolise jaotuse järgi Võrumaale Karula kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Valgamaale Karula valla territooriumile.