Ajaloolisele Pärnumaale (Kreis Pernau) kuulunud kihelkonnas paiknes 11 mõisat - 1 kirikumõis, 7 rüütlimõisast peamõisat koos 1 kõrvalmõisaga ning 1 riigimõis koos 1 kõrvalmõisaga. Sellele lisandus 7 karjamõisat.

    Halliste kirikumõis (Pastorat Hallist)
    Abja (Abia) rüütlimõis
    Kaarli (Karlsberg) Õisu kõrvalmõis
    Kaubi e Uue-Pornuse (Neu-Bornhusen)
       rüütlimõis
    Pekre (Pekker) Vana-Kariste kõrvalmõis
    Penuja (Penneküll) rüütlimõis
    Pornuse (Alt-Bornhusen) rüütlimõis
    Uue-Kariste (Neu-Karrishof) rüütlimõis
    Vana-Kariste (Alt-Karrishof) riigimõis
    Vanamõisa (Friedrichsheim) rüütlimõis
    Veelikse (Felix) rüütlimõis

Tekkelugu. Kirikukihelkond asutati 13. sajandil samanimelise (Halliste, Aliste) muinaskihelkonna põhjal.

Asukoht kaasaegses haldusjaotuses. Kihelkond jääb tervikuna kaasaegse Viljandimaa aladele.

Kihelkonna põhjapoolne osa koos kihelkonnakeskusega moodustab Halliste valla tuumiku, mis ulatub kirdes Õisu mõisa ümbruskonnas ka kihelkonna aladelt välja, Paistu kihelkonna aladele ajaloolisel Viljandimaal.

Kihelkonna lõunapoolne osa moodustab Abja valla tuumiku, mis ulatab ka läänes ja lõunas kihelkonna piiridest välja. Läänes kuuluvad Abja valda mõned Saarde kihelkonna idaserva külad. Lõunas kuulub Abja valda aga Laatre (saksa k Moiseküll) mõisa ümbrus, mis ulatub sopina Lätimaa sisse ning oli osa Ruhja (saksa k Rujen, läti k Ruijena) kihelkonnast ajaloolisel Volmarimaal.