1406. aastal esmamainitud Andja mõis (saksa k Addinal) on üks Eesti alade sajakonnast mõisast, mis oli keskajal välja ehitatud kindlustatud kivihoone ehk vasallilinnusena. Keskaegsest vasallilinnusest on kahe esimese korruse müürid säilinud - need on 18. sajandil ümber ehitatud mõisa aidaks (kaasajal rekonstrueeritud elamuks).

Enne 1919. aasta võõrandamist kuulus Andja mõis Essu mõisa omanikule Julie von Ungern-Sternbergile, olles faktiliselt Essu kõrvalmõisaks.

Mõisa ühekorruseline barokne keskse mantelkorstnaga peahoone püstitati arvatavasti 1770te aastate lähikonnas. Hoone põles maha juba sama sajandi lõpus ning taastati vaid osaliselt. 19. sajandi lõpul oli hoone juba täiesti varemeis; kaasajal on metsistunud ja võsastunud pargis säilinud veidi üle poole selle müüridest.

Samas on peahoone esise väljaku ümber säilinud suur osa stiilsetest ning arvukate liigendustega baroksetest ja varaklassitsistlikest piirdemüüridest, millede dominant on suunatud peahoone keskteljele. Samuti on mõisasüdame läheduses säilinud kaks kivisilda (arvat. 19. sajandist).

Ajaloolise jaotuse järgi Virumaale Viru-Nigula kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Lääne-Virumaale Sõmeru valla territooriumile.