Imavere mõis (saksa k Immafer) asutati 1748. aastal, mil ta eraldati naabruses asuvast Loopre mõisast. Mõis on kuulunud nii von Salzadele kui ka von Pistohlkorsidele. Viimane 1919. aasta võõrandamise eelne omanik oli mõisal Eugen von Pistohlkors.

Arvatavasti 18. sajandi lõpuosas püstitatud kivist peahoone asub kõrgel soklil ning oli põhiosas ühekorruseline. Hoone keskel paiknes kolme akna laiune kahekorruseline osa, mida kaunistas kolmnurkfrontoon. Mõisas asus ka arvukalt kõrvalhooneid, neist kaunimad on pikad kahekorruselised aidad.

Mõisasüdamest lähtus mitu sihiteed - üks lõunasse Pilistvere suunas, teine itta Tartu maanteele, kolmas läände Paia-Viljandi maanteele. Neist mitmed olid kujundatud kaunite alleedena. Kaasaegne Imavere asula on kujunenud mõisa sihitee ja Paia-Viljandi maantee ristumiskohta, mõisast 3 kilomeetrit läände.

Võõrandamisjärgselt kolis mõisahoonesse kool, kelle vajadusi arvestades ehitati hoone ka täiskahekorruseliseks. Kaasaajal on mõisasüda eravalduses. Kõrvalhoonete enamik on hävinud või varemeis, vaid kahekorruselised aidad on säilinud enam-vähem algkujul.