Адила
 Аела
 Алавере
 Ангерия
 Анийя
 Арукюла
 Арувалла
 Атла
 Хаабести
 Хабайя
 Хагери
 Хагуди
 Хайба
 Халява
 Харью - Яани
 Харью - Мадизе
 Харку
 Хату
 Хииру
 Хярма
 Хюуру
 Йыеляхтме
 Йыгисоо
 Йягала
 Йялгимяэ
Кайю
Каллавере
Камби
Каритса
Кауниссааре
 Юри
 Вазалемма
 Сауе

Kirchspiel Jürgens in Harrien Ajaloolisele Harjumaale (Harrien) kuulunud kihelkonnas paiknes 11 mõisat - neist 1 kirikumõis, 6 rüütlimõisast peamõisat, 1 poolmõis, 1 rüütelkonnamõis ja 2 linnamõisat. Sellele lisandus 7 karjamõisat.

Jüri kirikumõis (Pastorat Jürgens)     Aruvalla (Arrowall) rüütlimõis     Kautjala (Kautel) linnamõis     Kurna (Cournal) rüütlimõis     Lagedi (Laakt) rüütlimõis     Lehmja (Rosenhagen) rüütlimõis     Mõigu (Moik) rüütlimõis     Nabala (Nappel) rüütelkonnamõis     Rae (Johannishof) linnamõis     Sausti (Groß-Sauß) rüütlimõis     Vaida (Wait) poolmõis Tekkelugu. Jüri kirikukihelkond asutati 13. sajandi algul Ocrielae muinaskihelkonna baasil. Asukoht kaasaegse haldusjaotuses. Kihelkonna alad kuuluvad tervikuna kaasaegse Harjumaa koosseisu. Kihelkonna maade enamik on poolitatud Rae ja Kiili valla vahel, kellele kuuluvad vastavalt ida- ja läänepoolne osa. Väike idapoolne nurk kihelkonnast kuulub lisaks ka Raasiku vallale ning läänepoolne kitsas riba Saku vallale.

Ajalooline Harjumaa keskusega Tallinnas (Reval) hõlmas lisaks kaasaegse Harjumaa aladele ka enamiku kaasaegse Raplamaa aladest, välja arvatud Märjamaa ja Vigala ümbrus (mis kuulusid ajaloolise Läänemaa koosseisu).

Ajalooline Harjumaa hõlmas 20. sajandi algul 12 kihelkonda, nende nimistu leiab siit.

Seitse kihelkonda — Harju-Madise, Keila, Kose, Jüri, Harju-Jaani, Jõelähtme ja Kuusalu - asuvad tervikuna kaasaegse Harjumaa aladel. Lisaks nimetatud seitsmele kihelkonnale asuvad kaasaegse Harjumaa aladel veel kahe ajaloolise Harjumaa kihelkonna — Nissi ja Harju-Risti — keskused, kuid nende kihelkondade osa alasid ei paikne kaasaegse Harjumaa territooriumil.

Rapla kihelkond asub tervikuna kaasaegse Raplamaa aladel, samuti asub kaasaegse Rapla maakonna aladel enamik Juuru kihelkonnast. Hageri kihelkonnakeskus asub kaasaegsel Raplamaal, kuid umbes pool kihelkonnast asub kaasaegsel Harjumaal.

Ajalugu. Muinasajal (enne 13. sajandit) oli hilisema Harjumaa kohal kaks iseseisvat maakonda - Rävala ja Harjumaa.

Muinasaegne Rävala hõlmas pikki mereäärseid alasid ning kattus enam-vähem kaasaegse Harjumaa piiridega (v.a. võib-olla Kose ümbruse alad). Rävala muinasaegseks keskuseks oli Tallinna kohal paiknenud muinaslinnus (Lindanise, Kolõvan). Rävala (Revala) jagunes 13. sajandil kolmeks muinaskihelkonnaks. Repel hõlmast Tallinnast ida poole jäävauid alasid (Jõelähtme ja Kuusalu ümbruse). Ocrielae muinaskihelkond paiknes Tallinnast lõunas ning tema tuumik oli hilisema Jüri kihelkonna maadel. Kogu suurt Tallinnast lääne poole jäävat ala hõlmas Vomentagana muinaskihelkond (peamiselt hilisema Keila kihelkonna alad).

Muistne Harjumaa hõlmas ligikaudu kaasaegse Raplamaa alasid (ilma Märjamaa ja Vigala ümbruseta) ning Kose ümbrust kaasaegsel Harjumaal. Ta jagunes kolmeks muinaskihelkonnaks. Üks neist oli hilisema Rapla kihelkonna eelkäija ja paiknes Varbola ja Keava maalinnuste ümbruses. Teise muinaskihelkonna moodustasid arvatavasti Lohu maalinnuse ümbrusekonna alad (hilisema Hageri kihelkonna eelkäija). Kolmas muinaskihelkond hõlmas Kose ümbruse alasid ning oli hilisema Kose kihelkonna eelkäija. Muistne Rävala ja Harjumaa olid eraldatud Ääsmäe ja Kernu vaheliste hõreda asustusega metsa-aladega.

Ristisõdade käigus läksid nii Harjumaa kui ka Rävala Taani alluvusse. Hiljemalt 13. sajandi keskpaigaks olid nad kokku kasvanud ühtseks Harjumaaks.

Kuuele muinaskihelkonnale lisandusid ülejäänud neli keskajal ja kaks uusajal. 1220tel aastatel eraldati Repeli'i muinaskihelkonna Tallinna poolsetest aladest Jõelähtme kirikukihelkond. Juuru kihelkond moodustati Hageri kihelkonna idapoolsetest aladest umbes 1240. aasta paiku. Harju-Jaani kihelkond moodustati arvatavasti Jõelähtme kihelkonna kagupoolsetest aladest 13. sajandi lõpus. Umbes samal ajal eraldati Keila kihelkonna edelapoolsetest aladest väike Harju-Madise kihelkond.

1345. aastal siirdus Harjumaa koos Virumaaga Taani alt ordu alluvusse. 1558-83 kestnud Liivi sõja ajal olid Harjumaa alad arvukate võitluste tallemaad, suur osa sellest oli vallutatud Vene vägede poolt. Sõja järgselt kuulus Harjumaa (koos Virumaa ja Läänemaaga) Rootsile. Põhjasõjas siirdus Harjumaa koos ülejäänud Eesti aladega Venemaa koosseisu.

Harju-Risti kihelkonna alad kuulusid keskajal Padise kloostrile, sinna tekkis iseseisev kihelkond alles 17. sajandil. Nissi kihelkonna alad kuulusid muinasajal Vomentagana koosseisu. Hiljem vaadeldi Nissi ümbruse alasid nii Padise kloostri kui ka Hageri kihelkonna koosseisus. Täiesti iseseisev kihelkond tekkis Nissile 1645. aastal.

Sajandeid kehtinud piirides jäi Harjumaa enam-vähem püsima kuni 1950. aasta haldusreformini.

Kirchspiel Matthias in Harrien Ajaloolisele Harjumaale (Harrien) kuulunud kihelkonnas paiknes 7 mõisat - neist 1 kirikumõis ning 5 rüütlimõisast peamõisa koos 1 kõrvalmõisaga. Sellele lisandus 5 karjamõisat.

Harju-Madise kirikumõis (Pastorat Matthias)     Leetse (Leetz) rüütlimõis     Pallaste (Pallas) Leetse kõrvalmõis     Padise e Kloostri (Padis-Kloster) rüütlimõis     Põllküla (Pöllküll) rüütlimõis     Vasalemma (Wassalem) rüütlimõis     Ämari (Habbinem, Emmern) rüütlimõis Tekkelugu. Harju-Madise kirikukihelkond tekkis arvatavasti 13. sajandi lõpul. Varem ulatusid selle kohale Keila kihelkonna (Vomentagana muinaskihelkonna) läänepoolsed alad. Asukoht kaasaegse haldusjaotuses. Kihelkond jääb tervikuna kaasaegse Harjumaa aladele. Suur osa kihelkonna lõunapoolsest alast kuulub Padise valda, moodustades selle idaosa. Kihelkonna põhjaosa Pakri poolsaarel koos Leetse ja Pallaste mõisasüdametega kuulub Paldiski linnale. Kihelkonna tiheda asustusega kaguosa Ämari ja Vasalemma mõisasüdametega kuulub Vasalemma vallale.

Kirchspiel St. Johannis in Harrien Ajaloolisele Harjumaale (Harrien) kuulunud kihelkonnas paiknes 16 mõisat - 1 kirikumõis, 9 rüütlimõisast peamõisat koos 4 kõrvalmõisaga ning 2 poolmõisat. Sellele lisandus 8 karjamõisat.

Harju-Jaani kirikumõis (Pastorat     St. Johannis)     Anija (Annia) rüütlimõis     Aruküla (Arroküll) rüütlimõis     Haljava (Hallinap) rüütlimõis     Kambi (Kampen) Raasiku kõrvalmõis     Kaserahu (Birkenruh) poolmõis     Kaunissaare (Kaunisaar) poolmõis     Kehra (Kedder) rüütlimõis     Kiviloo (Fegefeuer) rüütlimõis     Läti (Lisettenhof) Raasiku kõrvalmõis     Paasiku (Pasik) rüütlimõis     Peningi (Penningby) rüütlimõis     Perila (Pergel) rüütlimõis     Raasiku (Rasik) rüütlimõis     Rätla (Rettel) Perila kõrvalmõis     Võhmuta (Wechmuth) Peningi kõrvalmõis Tekkelugu. Harju-Jaani kirikukihelkond moodustati arvatavasti 13. sajandi lõpus Jõelähtme kihelkonna kagupoolsetest hõreda asustusega aladest. Muinasajal ulatus sinna arvatavasti Repeli muinaskihelkonna lõunaserv. Asukoht kaasaegse haldusjaotuses. Kihelkond paikneb tervikuna kaasaegse Harjumaa aladel. Enamik kihelkonna aladest jaguneb Raasiku ja Anija valdade vahel, vastavalt siis läänes ja idas. Kihelkonna väike põhjanurk Haljava mõisa ümbrkonnas kuulub lisaks Jõelähtme vallale.

Kirchspiel Haggers in Harrien Ajaloolisele Harjumaale (Harrien) kuulunud kihelkonnas paiknes 22 mõisat - neist 1 kirikumõis, 15 rüütlimõisast peamõisat ning nende 6 kõrvalmõisat. Sellele lisandus 1 karjamõis.

Hageri kirikumõis (Pastorat Haggers)     Adila (Addila) rüütlimõis     Angerja (Angern) Pahkla kõrvalmõis     Haiba (Haiba) rüütlimõis     Kelba (Kelp) rüütlimõis     Kirdalu (Kirdal) Kurtna kõrvalmõis     Kernu (Kirna) rüütlimõis     Kohatu (Kohhat) Kernu kõrvalmõis     Kohila (Koil) rüütlimõis     Kurtna (Kurtna) rüütlimõis     Lohu (Loal) rüütlimõis     Lümandu (Limmat) Sutlema kõrvalmõis     Mäeküla (Mähküll) Sutlema kõrvalmõis     Maidla (Wredehagen) rüütlimõis     Ohulepa (Erlenfeld) rüütlimõis     Pahkla (Pachel) rüütlimõis     Rabivere (Rabbifer) rüütlimõis     Ruila (Ruil) rüütlimõis     Salutaguse (Sallentack) rüütlimõis     Sutlema (Sutlem) rüütlimõis     Tohisoo (Tois) rüütlimõis     Uuemõisa (Neuhof) Adila kõrvalmõis Tekkelugu. Hageri kihelkond oli olemas juba muinasajal, hõlmates arvatavasti Lohu muinaslinnuse ümbruse alasid. Kirikukihelkonnaks sai ta 13. sajandil. Asukoht kaasaegse haldusjaotuses. Umbes 60% kihelkonna aladest jääb kaasaegse Raplamaa piiridesse, sh kihelkonnakeskus. Täielikult jääb kihelkonna piiridesse Kohila vald (sh ka Kohila alev). Kihelkonna lõunapoolsetele servadele ulatuvad nurkapidi ka Märjamaa ja Rapla vallad; viimane Ohulepa ja Kelba mõisate ümbruses. Ülejäänud 40% aladest kihelkonna põhja- ja lääneservas jääb kaasaegse Harjumaa aladele. Kihelkonna aladel paikneb enamik Kernu valla alasid viimase lõuna- ja idaosas. Kihelkonna aladele ulatub ka Saue valla lõunaosa Maidla mõisa ümbruses; samuti Saku valla lõunaosa Kiisa ja Kurtna ümbruses.