Aruküla mõis (saksa k Arroküll) tekkis 17. sajandil Raasiku mõisa kõrvalmõisana. Alates 1726. aastast oli ta eraldiseisev riigimõis. 1766. aastal omandas mõisa Karl Gustav von Baranoff, kelle aadliperekonna kätte jäi ta kuni 1919. aasta võõrandamiseni. Viimane võõrandamiseelsene omanik oli Peter von Baranoff.

Mõisa peahoone ehitati 1820tel aastatel ühekorruselise pika klassitsistliku kivihoonena. Kelpkatusega hoonet ilmestasid eenduvatel külgrisaliitidel asuvad madalad kolmnurkfrontoonid. 19. ja 20. sajandi vahetuse paiku lisati hoone keskosale puidust teine korrus, mis muutis oluliselt hoone väliskuju.

1921 kolis hoonesse kohalik kool. Kool kasutas mõisahoonet kuni 1978. aastani, mil valmis uus koolimaja. Alates 1992. aastast tegutseb Raasiku vallale kuuluvas hoones Aruküla Vaba Waldorfkool. Mõisa saalis korraldatakse mitmesuguseid kultuuriüritusi. Säilinud on mitmeid mõisa kõrvalhooneid, sh aida- ja tallihooned (osalt ümber ehitatud).

Mõisasüdamest viis Lagedi-Peningi maanteele kaks teineteisega täisnurga all olevat sihiteed, mis olid kujundatud lehisealleedena. Praeguseks on neist teedest kasutusel ainult edelapoolne, kagupoolse tee ots on maanteeõgvenduste käigus põllustatud.

Kaasaegne Aruküla alevik on tekkinud mõisast 2 kilomeetrit põhjas asuva raudteejaama ja mõisa ühendava tee äärde, kuid ta ulatub kaasajal mõisasüdameni välja.

Ajaloolise jaotuse järgi Harjumaale Harju-Jaani kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Harjumaale Raasiku valla territooriumile.