Adavere mõisat (saksa k Addafer) on esmamainitud 17. sajandi teisel poolel. Peale Põhjasõda kuulus mõis algselt algul von Fickide, alates 1750test aastatest aga von Vietinghoffide suguvõsale. Von Vietinghoffide ajal 18. sajandi keskpaigas ehitati mõis esimest korda esinduslikumalt barokkstiilis välja - rajati regulaarne ehk prantsuse park, püstitati kõrgel soklil paiknev puidust peahoone ning mitmeid kõrvalhooneid.

1816. aastal läks mõis von Stackelbergide aadliperekonna valdusse, kellelt 1876 omandasid ta von Wahlid. Von Wahlid püstitasid 18. sajandi peahoone soklile uue historitsistliku peahoone. 1893. aastal valminud hoone on krohvimata paekiviehitis, mille keskosa ilmestab kolme akna laiune pealeehitis.

Nikolai von Wahlilt 1919. aastal võõrandatud mõisahoones tegutses algul metskond, alates 1928. aastast aga kool. Kooli tarbeks on hoonele 1976. aastal tehtud juurdeehitus. 2001. aastal hoone restaureeriti, mille järgselt kolisid hoonesse ka lasteaed ja raamatukogu. Säilinud on mitmeid kõrvalhooneid, sh kaunis kahekorruseline ait (arvatavasti 18. sajandist). Mõisast poolteist kilomeetrit põhja pool asuv tuulik on renoveeritud söögikohaks.

Mõisast poolteist kilomeetrit lõunas paikneb mõisaomanike kalmistu. 1777. aastal sinna püstitatud väike kabel on kaasajal varemeis. Kabeli viiluvälja kaunistab kolm ümarkaarset nishshi, ümarkaarne on ka kabeli väravaava. Kalmistule (kabeli keskteljele) suundub Tallinn-Tartu maanteelt 600 meetri pikkune sihitee, kuid kaasajal on see sillutamata ja raskesti läbitav.