Ajaloolisele Võrumaale (Kreis Werro) kuulunud kihelkonnas paiknes 8 mõisat - 1 kirikumõis ning 6 rüütlimõisast peamõisat koos 1 kõrvalmõisaga. Sellele lisandus 9 karjamõisat.

    Hargla kirikumõis (Pastorat Harjel)
    Koikküla (Adsel-Koiküll, Koiküll) rüütlimõis
    Laanemetsa (Lannemetz) rüütlimõis
    Mõniste (Menzen) rüütlimõis
    Saru (Saara) rüütlimõis
    Taheva (Taiwola) rüütlimõis
    Tidriküla (Didriküll) Taheva kõrvalmõis
    Vastse-Roosa (Neu-Rosenhof) rüütlimõis

Tekkelugu. Kihelkond asutati 1694. aastal Urvaste ja Koivalinna (Gaujiena) kihelkonna äärealade baasil.

Asukoht kaasaegses haldusjaotuses. Hargla kihelkond on jaotunud umbes pooleks kaasaegse Võru- ja Valgamaa vahel. Kihelkonna Valgamaa osa moodustab Taheva valla, mis ulatub põhjaosas paari küla ulatuses ka Karula kihelkonna maadele. Taheva vallas paikneb ka kihelkonnakeskus.

Kihelkonna Võrumaa osa kattub enam-vähem Mõniste vallaga.