Ajaloolisele Viljandimaale (Kreis Fellin) kuulunud kihelkonnas paiknes 19 mõisat - 1 kirikumõis ning 13 rüütlimõisast peamõisat koos 5 kõrvalmõisaga. Sellele lisandus 12 karjamõisat.

    Helme kirikumõis (Pastorat Helmet)
    Aitsra (Adscher) Ala kõrvalmõis
    Ala (Assikas) rüütlimõis
    Asu (Assuma) Koorküla kõrvalmõis
    Helme (Schloß Helmet) rüütlimõis
    Holdre (Hollershof, Morsel Ilmus)
    rüütlimõis
    Hummuli (Hummelshof) rüütlimõis
    Jõgeveste (Beckhof) rüütlimõis
    Kärstna (Kerstenhof) rüütlimõis
    Koorküla (Korküll) rüütlimõis
    Leebiku (Abenkat) rüütlimõis
    Lõve (Lauenhof) rüütlimõis
    Murikatsi (Murrikatz) Kärstna kõrvalmõis
    Patküla (Owerlack) rüütlimõis
    Riidaja (Morsel Podrigel) rüütlimõis
    Roobe (Ropenhof) rüütlimõis
    Taagepera (Wagenküll) rüütlimõis
    Taagepera-Vanamõisa (Alt-Wagenküll) Taagepera kõrvalmõis
    Vanamõisa (Althof) Leebiku kõrvalmõis

Tekkelugu. Arvatakse, et kihelkond on asutatud 13. sajandil samadel aladel asunud muinaskihelkonna põhjal (samas ei ole teada aga ei hüptoteetilise muinaskihelkonna olemasolu ega ka võimalik ulatus/piirid).

Asukoht kaasaegses haldusjaotuses. Kihelkonna valdav enamik kuulub kaasaegse Valgamaa koosseisu. Vaid kihelkonna loodepoolne nurk Kärstna mõisa ümbruses Tarvastu valda kaasaegsel Viljandimaal.

Enamik kihelkonnast on jaotatud kolme kaasaegse valla vahel. Kihelkonna keskosa moodustab Helme valla, mille maadel paikneb ka Tõrva linn. Lõunapoolsed kihelkonna alad moodustavad Hummuli valla. Põhjapoolses kihelkonna otsas paikneb Põdrala vald.