Eivere mõisat (saksa k Eyefer) on esmamainitud 1552. aastal, mil ta kuulus Soye'dele (Zoegedele). 1621. aastal omandas mõisa Koordi mõisast pärit Richard Rosencrantz. 1776. aastal läks mõis Pilar von Pilchaude aadliperekonna omandusse. Alates 1836. aastast kuni 1919. aasta võõrandamiseni oli Eivere mõis aga von Stackelbergide käes.

Mõisa ühekorruseline historitsistlik kivist peahoone sisaldab endas palju ehitusjärke. Osa hoone müüre on kindlasti pärit 18. sajandist, välistatud ei ole aga veelgi vanemad ehitusosad. 19. sajandil hoonet arvatavasti suurendati ning moderniseeriti.

Oma praeguse sopilise ja romantilise kuju sai peahoone 20. sajandi algul toimunud ümberehitustööde käigus, mis lõppesid 1912. aastal. Hoonel on nii juugendlikke, neoklassitsistlikke kui ka neogooti elemente. Hoone fassaadi ilmestab paremal nurgas paiknev kaheksatahuline nurgatorn, keskel paiknev neogooti ehisviil ning väike hulknurkne ärklilaadne väljaehitus. Hoone akendel on keerukad historitsismile omased krohvraamistused. Siseruumides on hulganisti mitmeid neoklassitsistlikke kujunduselemente.

Mõisa kõrvalhooned paiknesid peahoone läheduses, hulk neist oli grupeeritud hoone esise suure auringi äärtesse. Kihelkonnakeskusest Annast mõisasüdamesse suunduva tee viimased 650 meetrit oli kujundartud sirge sihiteena, mis viis peahoone keskteljele.

Säilinud on ka mitmeid kõrvalhooneid, kuigi vähemal või rohkemal määral ümber ehitatud kujul; samuti on alles nende varemeid. Peahoone ette suundunud sihitee lõpp (kunagise auringi kohal) ei ole kaasajal kasutatav, sissesõit toimub väikese jõnksuga lõuna poolt. Mõisakeskusest 550 meetri jagu loodes keset põlde asus tuulik (hävinud).

Mõisa peahoones tegutses kuni 2000. aastani hooldekodu. Kaasajal on mõis eravalduses ning viimased aastad on peahoonet suurel määral restaureeritud nii seest kui ka väljast. Täiendav teave: http://www.eivere.com/, eivere@eivere.com, tel. 550 7556.

Ajaloolise jaotuse järgi Järvamaale Anna kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Järvamaale Paide valla territooriumile.