Järlepa mõisa (saksa k Jerlep) rajas 1688. aastal Johann Andreas von der Pahlen, eraldades selleks tüki Seli mõisast. Hiljem kuulus mõis von Knorringite, von Tollide ja von Kursellide suguvõsadele. Alates 1803. aastast kuni 1880. aastani oli mõis von Krusensternide aadliperekonna valduses. Edasi vahetas mõis taas mitmeid omanikke, kuuludes nii von Gruenewaldtidele, Pilar von Pilchaudele, von Wetter-Rosenthalidele ja von Luederitele.

Maalilise Järlepa järve lõunakaldal paiknev ühekorruseline klassitsistlik peahoone valmis August von Kotzebue ajal 1805. aastal. Peale põletamist 1905. aastal taastati hoone veidi muudetud kujul, kõrgema katusega ning fassaadi keskossa rajatud sammasportikusega.

Hoonet ümbritseb kaunis park. Kõrvalhooned paiknesid peahoonest lõuna pool. Pirgu-Juuru maanteelt siirdub mõisa pooleteise kilomeetri pikkune sirge sihitee, mis on suunatud otse peahoone keskteljele.

Kaasajal on mõisasüda eravalduses. Sellest lõuna poole on 20. sajandi teisel poolel tekkinud arvestatav korterelamutega maa-asula.

Ajaloolise jaotuse järgi Harjumaale Juuru kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Raplamaale Juuru valla territooriumile (mõisa kalmistu Kaiu valla aladele).