Ajaloolisele Virumaale (Wierland) kuulunud kihelkonnas paiknes 23 mõisat - 2 kirikumõisat, 18 rüütlimõisast peamõisat koos 2 kõrvalmõisaga ning 1 poolmõis. Sellele lisandus 9 karjamõisat.

    Jõhvi kirikumõis (Pastorat Jewe)
    Dubniku (Dubnik) Illuka kõrvalmõis
    Edise (Schloß Etz) rüütlimõis
    Ereda (Errides) rüütlimõis
    Illuka (Illuck) rüütlimõis
    Järve (Türpsal) rüütlimõis
    Jõhvi (Jewe) rüütlimõis
    Kiikla (Kiekel) rüütlimõis
    Kohtla (Kochtel) rüütlimõis
    Konju (Raustfer) Edise kõrvalmõis
    Kukruse (Kuckers) rüütlimõis
    Kurtna (Kurtna) rüütlimõis
    Mäetaguse (Mehntack) rüütlimõis
    Ohakvere (Ahagfer) rüütlimõis
    Ontika (Ontika) rüütlimõis
    Oru (Orro) Jelissejevite loss Pühajõe kõrvalmõisa staatuses
    Pagari (Paggar) rüütlimõis
    Päite (Peuthof) kirikumõis
    Pühajõe (Pühhajöggi) rüütlimõis
    Sompa (Sompäh) rüütlimõis
    Tammiku (Eichenhain) rüütlimõis
    Toila (Toila) rüütlimõis
    Voka (Chudleigh) rüütlimõis

Tekkelugu. Kirikuihelkond rajati 13. sajandil Alutaguse muinaskihelkonna baasil.

Asukoht kaasaegses haldusjaotuses. Nii pindalalt kui ka mõisate arvult väga suur kihelkond jääb tervikuna kaasaegse Ida-Virumaa aladele. Kihelkond on jaotatud paljude valdade vahel, millele lisandub Ida-Viru üsnagi uue tekkega tööstuspiirkonna linn Kohtla-Järve.

Kihelkonna keskalad moodustavad Jõhvi valla. Kihelkonna idapoolsed mereäärsed alad moodustavad Toila valla, edelapoolsed alad Mäetaguse ümbruses aga Mäetaguse valla. Idapoolseim kihelkonna sopp koos Päite mõisaga kuulub Sillamäe linnale. Kihelkonna lääne- ja loodepoolsed alad moodustavad Kohtla valla tuumiku, mis ulatub kihelkonna maadelt lääne suunas väljagi. Kihelkonna loodenurgas, Järve mõisa läheduses paikneb Kohtla-Järve linn. Kagupoolsed kihelkonna alad Kurtna ja Illuka ümbruses moodustavad Illuka valla põhjapoolse osa.

Enne 1860ndaid aastaid kuulus Jõhvi kihelkonna alla veel pindalalt ülisuur, kuid hõreda asustusega Iisaku kihelkonna ala.