Keskaega tagasi ulatuvat Kammeri mõisat (saksa k Duckershof) on esmamainitud 16. sajandi keskel. Tollaste omanike Dückerite järgi sai mõis oma saksakeelse nime.

17. sajandil kuulus mõis von Fersenitele, peale Põhjasõda aga von Rennenkampffidele ja von Helmersenidele. Alates 1856. aastast kuni 1919. aasta võõrandamiseni oli mõis von Stadenite omanduses, mõisa viimane omanik oli Alexander von Staden.

Mõisa peahoone oli ühekorruseline kiviehitis 18. sajandi lõpust. Võõrandamise järgselt kolis hoonesse kool, mis praegu kannab Kammeri Eriinternaatkooli nime. Kooli tarbeks ehitati mõisahoone 1960tel aastatel ümber kahekorruseliseks. Hoone lammutati 2009, asemele püstitati moodne koolihoone.

Säilinud on ka mitmed kõrvalhooned, mis ei asetse mitte peahoone juures pargis, vaid enamikus peahoonest ida pool teede äärtes. Paljud kõrvalhooned on ümber ehitatud.

Mõisas on sündinud Gregor von Helmersen (1803-85), kuulus geoloog ja Peterburi Mäeinstituudi professor, kogu Loode-Venemaa esimese geoloogilise kaardi koostaja ning Eesti alade põlevkivi- ja uraanimaakide esimene uurija. Teda võib pidada ka Eesti looduskaitse faktiliseks rajajaks. Mõisas on oma lapsepõlveaastaid veetnud ka Berndt von Staden (sünd. 1919), Saksamaa Liitvabariigi diplomaat, pikaaegne Saksa Liitvabariigi suursaadik USAs ning Euroopa Liidu eellase Euroopa Söe- ja Teraseühenduse üks faktilisi asutajaid.

Ajaloolise jaotuse järgi Tartumaale Kambja kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Tartumaale Kambja valla territooriumile.