Varaseimad teated Jõelähtme mõisast (saksa k Jegelecht) pärinevad 1482. aastast. Kuni 17. sajandi lõpuni kuulus ta
Anija mõisa
omanikele Zoegedele. Põhjasõja järgselt vahetas mõis mitmeid omanikke,
kuuludes nii von Fersenitele, von Mellinitele kui ka Stael von
Holsteinidele. Alates 1840. aastast kuni 1875. aastani oli mõis von
Ungern-Sternbergide aadliperekonna valduses. 1875. aastal omandas mõisa
eesti päristolu Anton Valdmann.
Kaasajal on jõe vasakkaldal, Vana-Narva maanteel paiknevast kivisillast
sadakond meetrit allavoolu asuvast mõisasüdamest säilinud hulk ümber
ehitatud hooneid ja nende varemeid. Mõisasüdames paikneb kolm hilisemat
majapidamist, mis on tekkinud mõisa hoonestuse baasil. Üks säilinud (ja
ümber ehitatud) hoonetest on arvatavasti mõisa peahoone. Mõisasüda on
suhteliselt silmapaistmatu, kuna esinduslik park seal praktiliselt
puudus ja puudub tänini.
Mõisa kohal on Vana-Narva maanteel säilinud maaliline kitsas kolme avaga kivisild, mis on ehitatud arvatavasti 19. sajandi alguses. Kaasaegne noolsirge maantee asub ajaloolisest maanteest 150 meetrit lõuna pool.
Ajaloolise jaotuse järgi Harjumaale Jõelähtme kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Harjumaale Jõelähtme valla territooriumile.
Ajaloolisele Harjumaale (Harrien) kuulunud kihelkonnas paiknes 13 mõisat - neist 1 kirikumõis, 7 rüütlimõisast peamõisat koos 2 kõrvalmõisaga, 1 poolmõis ja 2 linnamõisat. Sellele lisandus 5 karjamõisat. |
 |
| |
Jõelähtme kirikumõis (Pastorat Jegelecht) Jägala (Jaggowal) rüütlimõis Jõelähtme (Jegelecht) rüütlimõis Kallavere (Makalafer) Maardu kõrvalmõis Kose (Kosch) poolmõis Kostivere (Kostifer) rüütlimõis Maardu (Maart) rüütlimõis Nehatu (Nehhat) linnamõis Rummu (Rumm) rüütlimõis Saha (Saage) rüütlimõis Väo (Faeht) linnamõis Viimsi (Wiems) rüütlimõis Ülgase (Ilgas) Kostivere kõrvalmõis Tekkelugu Jõelähtne kirikukihelkond asutati 1220tel aastatel Repeli muinaskihelkonna läänepoolsete alade põhjal. Repeli idaosa sai aluseks Kuusalu kirikukihelkonnale. Asukoht kaasaegse haldusjaotuses. Kihelkond kuulub täies mahus kaasaegse Harjumaa koosseisu. Kihelkonna kesk- ja idapoolsed alad kattuvad paljus Jõelähtme valla aladega. Lõunas ulatub Jõelähtme vald kaugemale kui ulatus kihelkond, hõlmates ka Haljava mõisa ümbruse Harju-Jaani kihelkonnas. Ka idas on valla ja kihelkonna piirid erinevad: Jõelähtme vald hõlmab osasid Kuusalu kihelkonna maid kui ka osad Jõelähtme kihelkonna maad kuuluvad Kuusalu valda. Kihelkonna idasopp Rummu mõisa ümbruses kuulub Kuusalu vallale. Kihelkonna läänepoolsed alad Viimsi poolsaarel kuuluvad Viimsi valla koosseisu (sh Viimsi mõis), Maardu linna koosseisu (sh Kallavere mõis) ja osalt ka Tallinna linna koosseisu (Kose ja Väo mõisad Pirita jõe ääres). |
