Ajaloolisele Tartumaale (Kreis Dorpat) kuulunud kihelkonnas paiknes 18 mõisat - 1 kirikumõis, 12 rüütlimõisast peamõisat koos 4 kõrvalmõisaga ning 1 poolmõis. Sellele lisandus 15 karjamõisat.

    Kambja kirikumõis (Pastorat Kamby)
    Haaslava (Haselau) rüütlimõis
    Hilja (Hiljamois) Haaslava kõrvalmõis
    Kaarli e Puugi (Karlsberg) poolmõis
    Kammeri (Duckershof) rüütlimõis
    Kodijärve (Gothensee) rüütlimõis
    Krüüdneri (Krüdnershof) rüütlimõis
    Maaritsa (Neu-Rewold)
    Vana-Prangli kõrvalmõis
    Maidla (Maydellshof)
    Suure-Kambja kõrvalmõis
    Raanitsa (Neuhof) rüütlimõis
    Reola (Rewold) rüütlimõis
    Suure-Kambja (Groß-Kamby) rüütlimõis
    Uhti (Ucht) Reola kõrvalmõis
    Vana-Kuuste (Alt-Kusthof) rüütlimõis
    Vana-Prangli e Prangli (Alt-Wrangelshof) rüütlimõis
    Vastse-Kambja (Neu-Kamby) rüütlimõis
    Vastse-Prangli (Neu-Wrangelshof) rüütlimõis
    Veskimõisa (Mühlenhof) rüütlimõis

Tekkelugu. Kihelkond moodustati 15. sajandi keskel Otepää, Tartu ja Võnnu kihelkondade äärealadest.

Asukoht kaasaegses haldusjaotuses. Kihelkonna põhjapoolsed kaks kolmandikku koos keskusega jäävad kaasaegse Tartu maakonna koosseisu. Kihelkonna lõunapoolne kolmandik moodustab aga osa kaasaegsest Põlvamaast.

Kihelkonna tuumikala moodustab Kambja valla. Kirdepoolne osa kihelkonnast Haaslava ümbruses moodustab Haaslava valla, mille alad ulatuvad Kriimani mõisa lähikonnas kihelkonnast ida poole välja Võnnu kihelkonda. Kihelkonna väike loodenurk Reola mõisa ümbruses kuulub Ülenurme valda. Kõik nimetatud alad kuuluvad kaasaegse Tartumaa kooseisu.

Kihelkonna lõunapoolsed, Põlvamaa alad kuuluvad Valgjärve valda (Maaritsa ja Krüüdneri mõisate ümbrus) ja Kõlleste valda (Veskimõisa ja Prangli mõisate lähikond).